Jaanipäeval, 24. juunil 2013 võttis Euroopa Liidu Välisasjade Nõukogu vastu EL religiooni- või usuvabaduse suunised. Need suunised töötati välja 25. juunil 2012 vastu võetud inimõigusi ja demokraatiat käsitleva ELi strateegilise raamistiku ning inimõigusi ja demokraatiat käsitleva ELi tegevuskava tulemusena.

Religiooni- ja usuvabaduse suuniste vastuvõtmine on tervitatav samm EL religiooni- või usuvabaduse poliitika kui Euroopa Liidu ühe välispoliitilise prioriteedi rakendamisel. Euroopa Kirikute Konverentsi Kiriku ja Ühiskonna Komisjon tervitab Euroopa Liidu religiooni- või usuvabaduse  suuniste vastuvõtmist.

Euroopa Kirikute Konverentsi liikmeskirikud mängisid nende suuniste konsultatsiooni- ja kavandamisprotsessis aktiivset rolli. EKK Kiriku ja Ühiskonna Komisjon osales Euroopa Välisteenistuse (EEAS) poolt organiseeritud avalikel konsultatsioonidel ning panustas suuniste arendamisse kogemuse ja ekspertiisi näol dialoogiseminaril „Religioonivabadus: fundamentaalne õigus kiiresti muutuvas maailmas“ (2012).

Suuniste kavandamisperioodil seisid kirikud inimõiguste eest kõikide inimeste ja rahvaste jaoks. Nad osutasid, et religiooni- või usuvabadus on iga inimese võõrandamatu õigus sõltumata tema religioonist või usust. Kirikud rõhutasid, et riigid peavad tagama selge inimõigustel baseeruva legaalse raamistiku ja et riikide ülesanne ja kohus on igasugused inimõiguste rikkumised hukka mõista. Religiooni- või usuvabadus kui fundamentaalne õigus on ühtmoodi oluline nii vähemustele kui enamustele, nii indiviididele kui kogukondadele.

Euroopa Kirikute Konverentsi Kiriku ja Ühiskonna Komisjon rõhutas, et kirikud, religioossed kogukonnad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid mängivad usulise tolerantsi edendamisel võtmerolli ja peaksid seetõttu olema kaasatud Euroopa Välisteenistuse töötajaskonna religiooni- ja usuvabadust puudutavasse väljaõppesse. On ju Välisteenistuse töötajatel otsene kontakt inimõiguste rikkumiste ohvritega.

Nende suuniste abil võivad kirikud, religioossed kogukonnad ja indiviidid väljaspool EL piire teavitada religiooni- või usuvabaduse rikkumistest sealseid Euroopa Liidu esindusi. Selle teabe põhjal võib Euroopa Liit võtta vastu edasisi samme, rakendades tema käsutuses olevad mehhanisme. See võib sisaldada religiooni- ja usuvabaduse rikkumiste küsimuse tõstatamist kahepoolsete kõneluste käigus, aga ka konkreetsete maade suhtes demaršide ja soovituste tegemist.

Et olla kindel, et suuniseid kasutatakse religiooni- või usuvabaduse rikkumiste vastu võitlemisel efektiivselt ning et nende vastu eksijaid võetaks vastutusele, plaanivad  kirikud jätkuvalt jälgida religiooni- või usuvabaduse suuniste ellurakendamist ja väärtustamist.

Vt suuniste teksti siit (inglise k).

Allikas: www.ceceurope.org

***

Vt ka  “Euroopa Kirikute Konverentsi inimõiguste teemaline raamatukogu” (K&T nr 45/19.10.2012), “Rahvusvaheline konverents arutles kristliku arusaama üle inimõigustest” (K&T nr 3/ 30.12.2011) ja “Peapiiskop Rowan Williams kõneles kirikute rollist ühenduses inimõigustega” (K&T nr 13/ 9.2.2012).

Euroopa Kirikute Konverents (The Conference of European Churches [CEC]) ühendab umbes 120 anglikaani, õigeusu, protestantlikku ja vanakatoliku kirikut kõikidest Euroopa maadest ning 40 assotsieerunud organisatsiooni. EKK asutati 1959. Kantseleid on Genfis, Brüsselis ja Strasbourg’is.

Üheks asutajaliikmeks on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik eesotsas peapiiskop Jaan Kiivit seenioriga. Viimane oli ka üks esimestest EKK presi- dentidest. EKK juhtorganisse, keskkomiteesse, on EELK-st pärit kandidaadina valitud varasemalt Kadri Metsma. Tema asemikuks oli õp Hedi Vilumaa. 2009. aastast kuulub EKK keskkomiteesse praost Peeter Kaldur.

EKK assotsieerunud liikmeks on 2003. aastast Eesti Kirikute Nõukogu.