Foto: Urmas Nõmmik
Eestis valitseb tsiviliseeritud ühiskonna hea kombe kohaselt arvamus- ja usuvabadus. Võime uskuda ühtesid ja teisi lugusid, võtta omaks niisuguseid ja naasuguseid arvamusi, igasuguseid usutõdesid, võime üldse mitte uskuda. Kirikuteski teatavasti on erinevaid arvamusi küllaga, räägitakse erinevatest vagaduslaadidest, suundumustest, mõnikord parteidest. Ent kõige rohkem rõõmu võime tunda vabadusest tunnistada südametunnistuse järgi usku, mis meisse on tõesti kinnitunud ja mis järele katsudes ikka alles jääb.
EELK Usuteaduse Instituudi kirikuloo dotsent Riho Saard uurib tänases Kirik & Teoloogia artiklis EELK lähiajaloo suundumusi ja eriti ühte, mida ta tähistab katoliiklikuna. Sellega täiendab ta Usuteadusliku Ajakirja viimases, 2012. aasta numbris ilmunud samateemalist artiklit viimase paari aastakümne jooksul toimunu kirjeldamisega.
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu liige Janek Mäggi küsib värskes arvamusloos, kuidas uskuda. Sest valik on suur: on palju kirikuid, kirikutes on palju erinevaid aspekte, isiklikud eelistused pealekauba. Kas siis üldse kuhugi kirikusse kuuluda või milles leida haakumispunkt ühe kindla kirikuga? Vastus saab olla südamega tunnistatud usk, mis teostuda saab ikka kirikus, ükskõik millises, mitte väljaspool seda.
EELK Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti arutleb tänases jutluses lugude üle, mis meie elu saadavad ja meie minevikku tõlgendavad. Neid lugusid on väga erinevaid ja vaidlemist siis palju. Aga üks lugu – Jeesuse lugu – õpetab tegema rahu enda ja maailmaga. Sest terve maailm on Jumala ime.
Toimetuskolleegiumil on hea meel avaldada tänases Kirik & Teoloogia numbris ka neljas usundiõpetuse olümpiaadi essee, sedakorda autoriks Beatrice Rahlin Tallinna Inglise Kolledžist. Ta kirjutab budismi klassiku Milarepa ütluse põhjal kõigest, mida saab kuulda või näha, sest see õpetab. Looduselt ja ühiskonnalt on võimalik palju õppida ning valikute vastutus on meie kanda.
Viimaks tõstame esile äsja esitletud ja allkirjastatud Eesti õigeusu ja luterliku kiriku teoloogilise ühisavaladuse „Euharistia ja jumalateenistus“. Loodetavasti innustab esimene Eesti bilateraalne kirikute dialoog ja selle viljana valminud teoloogiline dokument kahepoolsete kõneluste toimumist nii teiste kirikutega kui teiste kirikute vahel.
Tänases numbris:
Riho Saard, Katoliiklik vagadusvool Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.
Janek Mäggi, Kuidas uskuda?
Beatrice Rahlin, Olümpiaadiessee: „Kõik, mida ma kuulen või näen, on õpetaja“.
Urmas Petti, Jeesuse lugu (Mt 11:25–30).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“, sh
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
