Foto: Kerstin Kask
Sügaval kannatusajas, Kristuse ristisurma eel võib lihtsat risti kirikuseinal vaadeldes unustada end mõtlema Looja ja loodu asjade üle. Vahest võib unustada isegi mõtlemise, lahustuda ära, aga tulla siis tagasi siia maailma ning mõista, et Kristuse lunastus tõotab muutust. Ootame lunastust. Nõnda sobib tuua lugejani taas üks Uku Masingu pärandi käsitlus, sest kes veel Eesti teoloogidest on rääkinud lunastusest nii iseäraliku nurga alt – tervemõistuslikkusest lahtisaamise võtmes. Lennart Käämer kirjutab tänases artiklis Masingu teoloogia joontest, vaadeldes lähemalt ning Paul Tillichi teoloogiaga võrreldes Masingu väljendusi ilmutuse ja pühaduse, patu, Jumala isikulisuse ja olemise, kristoloogia, usu mõiste ning kristluse vahekorra kohta teiste religioonidega.
Looja ja loodu asjadest kirjutab aga EELK Paide Püha Risti koguduse õpetaja Algur Kaerma. Ta toob tänases Kirik & Teoloogia arvamusloos, eriti Charles Darwinist lähtudes, esile fundamentalismi aspekte, millest tihti üheülbalistes meediakäsitluses mööda vaadatakse. Fundamentalism ei pea tähendama üksnes äärmuslust, vaid on tegelikult „muutuv suurus ja kontekstuaalne nähtus“. Igaühel on võimalus valida sõgeduse ja fundamentaalsete põhitõdede tunnistamise vahel, sest „inimeste läbikäimisele loodupärases kontekstis võib põhiväärtustest kinnipidamisel olla abi elu lammutavate jõudude vastu“, aga võtta ka sõgedusest õppust.
Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Jaan Lahe kirjutab tänases teises arvamusloos vabamüürluse ja kristluse suhtest, mis tema nägemuses sarnaneb gnoosise ja kristluse suhtele. Lahe arvates „spiritualiteetide paljusus ühe kiriku sees võiks meie usku vaid rikastada,“ aga lisab, et „peaksime olema siiski üksmeelsed kõige tähtsamas küsimuses, mis on kristluse olemus ehk mis teeb kristlusest kristluse“.
Kirik & Teoloogia kannatusajale mõtlev jutlus on EELK Tarvastu Peetri koguduse õpetaja Elve Benderi sulest. Ta tuletab meile meelde lunastuse sügavust: „Oma ohvrisurmaga kogus Jeesus Jumala lapsed ühtekokku. Öeldes nõnda enda kohta: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!““
Oleme harjunud pidama tervet mõistust eluideaaliks, aga mis otsustab, on lunastus.
Tänases numbris:
Lennart Käämer, Uku Masingu lunastus tervemõistuslikkusest.
Algur Kaerma, Pro fundamentals ja ilmalikustumise kasust.
Jaan Lahe, Kristlik vabamüürlus – kas uusaegne kristlik gnoosis?
Elve Bender, Kogumisaeg (Jh 11:47-53).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
