„Oma kristliku usu alusel töötame me inimliku, sotsiaalselt vastutustundliku Euroopa suunas, kus valitsevad inimõigused ning rahu, õigluse, vabaduse, tolerantsi, osaluse ja solidaarsuse põhiväärtused.“ (Charta Oecumenica)
Konverentsil „Kirikud üheskoos inimõiguste eest“ kohtusid 60 Euroopa Kirikute Konverentsi esindajat, et arutada nii teoloogilisest kui õiguslikust vaatenurgast inimõigustega seotud väljakutseid. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku poolt osalesid konverentsil õp prof Randar Tasmuth ja õp Arho Tuhkru.
Konverents peeti 7.–8.3.2013 Helsingis õigeusu kiriku Sofia kultuurikeskuses ja selle organiseerijateks olid Euroopa Kirikute Konverentsi Kiriku ja Ühiskonna Komisjon, Soome Evangeelne-Luterlik Kirik, Soome Õigeusu Kirik ja Soome Oikumeeniline Nõukogu.
Kiriku ja Ühiskonna Komisjon võttis diskussiooni kokku järgmiselt:
Inimesed on loodud Jumala näo järgi ja sarnaselt. Nad on loodud persoonidena ja suhtes Jumala ja üksteisega. Jeesuse Kristuse ennastohverdava ja lepitava armastuse läbi on kristlased kutsutud olema solidaarsed nendega, kes on marginaliseeritud, vaikima sunnitud ja alla surutud (Mt 25: 31–46). Seetõttu mõistavad kristlased, et neile kingitud vabadus on nii and kui ülesanne.
Teemadeks, mida konverentsil arutati, olid inimõiguste ja inimväärikuse vahekord, individuaalsed ja kollektiivsed õigused ning inimõiguste instrumentaliseerimine ja politiseerimine. Konverentsi vältel tõstatatud oluliste küsimuste hulka kuulusid aktuaalsed väljakutsed seoses religioonivabadusega ja selle vahekord teiste fundamentaalsete õigustega, aga ka vähemuse-enamuse probleemid, sooline võrdõiguslikkus ja seksuaalne orientatsioon, mustlaste, migrantide, põgenike, dokumentideta isikute ning teiste haavatavate ja marginaliseeritud gruppide õigused.
Praegustes majanduslikes, finantsilistes ja sotsiaalsetes kriisides, aga ka nendega seotud probleemide taustal nagu demograafiline defitsiit ja kasvav noorte töötus võib fundamentaalsete õiguste rakendamine olla raskendatud.
Konverentsil osalejad olid teadlikud inimõiguste vaimsetest juurtest ja asjaolust, et kirikud ei ole suutnud rakendada inimõigusi iseenda struktuurides ega seista inimõiguste eest ühiskonnas, ja et religiooni on nii minevikus kui tänapäeval kasutatud selleks, et õigustada teiste inimõiguste eitamist. Osalejad kinnitasid oma pühendumist jätkata tööd inimõiguste probleemidega lokaalsel, regionaalsel, rahvuslikul ja Euroopa tasandil.
Euroopa Kirikute Konverentsil on juba pikk inimõiguste vallas töötamise ajalugu. Selle väljenduseks on aastal 2012 Kiriku ja Ühiskonna Komisjoni poolt välja antud käsiraamat „Euroopa kirikud tegutsemas inimõiguste alal“, mis julgustab ja aitab kaasa kirikute inimõiguste alasele diskussioonile. Osalejad väljendasid kohustumust töötada tugevalt inimõiguste alase haridusega ja teha rohkem pingutusi ühisel inimõiguste eest seismisel.
Allikas: ceceurope.org
Vt ka “Euroopa Kirikute Konverentsi inimõiguste teemaline raamatukogu” (K&T nr 45/19.10.2012), “Rahvusvaheline konverents arutles kristliku arusaama üle inimõigustest” (K&T nr 3/ 30.12.2011) ja “Peapiiskop Rowan Williams kõneles kirikute rollist ühenduses inimõigustega” (K&T nr 13/ 9.2.2012).
Euroopa Kirikute Konverents (The Conference of European Churches [CEC]) ühendab umbes 120 anglikaani, õigeusu, protestantlikku ja vanakatoliku kirikut kõikidest Euroopa maadest ning 40 assotsieerunud organisatsiooni. EKK asutati 1959. Kantseleid on Genfis, Brüsselis ja Strasbourg’is.
Üheks asutajaliikmeks on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik eesotsas peapiiskop Jaan Kiivit seenioriga. Viimane oli ka üks esimestest EKK presi- dentidest. EKK juhtorganisse, keskkomiteesse, on EELK-st pärit kandidaadina valitud varasemalt Kadri Metsma. Tema asemikuks oli õp Hedi Vilumaa. 2009. aastast kuulub EKK keskkomiteesse praost Peeter Kaldur.
EKK assotsieerunud liikmeks on 2003. aastast Eesti Kirikute Nõukogu.
