Foto: Evelyn Nõmmik

Jõulupuu ehitud ja hing Jumala Valguse maailmasse tulekuks valmis? Küsimus on vist õigustatud, arvestades katsumusi, mida loodus meile viimastel päevadel on pakkunud. Lõikav tuisk on asendunud näpistava külmaga ja jõulupühade ilmaennustus valmistab peavalu. Võib-olla on meid sel advendiajal seganud jõuludele mõtlemast ka maailmalõpu kampaania. Aga võib-olla peaksid sellised looduse jõuvõtted ja meelte hõivamised hoopis võimendama jõulupühade sõnumit Jeesuse sünnist? Jumala Valguse tõus horisondile vabastab meid sooja ja muretu keskpäevapäikese ootuseks.

Muutustest ja teadmatusest tuleneva ebakindluse keskel jutlustas Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kiriku piiskop Martin Hein möödunud pühapäeval, 16. detsembril, Tallinna toomkirikus nii: „Ometi ei kaota me selle arusaamise tõttu julgust, sest kristlastena teame, millele võime keset kõiki muutusi kindlalt toetuda: nimelt Jumala päästvale Sõnale. Kui tema meid juhib, ei koorma meid soov luua omaenese väest midagi jäävat.“ Kolleegiumil on hea meel avaldada piiskop Heini jutlus Kirik&Teoloogia tänases numbris.

Püha jõuluõhtu lugemist pakub meie toimetuskolleegiumi liige Jaan Lahe. Valguse sünnist ta kirjutabki – eriti aga valguse sünni sõnatust kuulutamisest, kui süütame jõuluõhtul küünlad. „Valgus on tulnud maailma,“ kirjutab ta, „Jumal, keda Piibel nimetab „valguseks“ (1Jh 1:5), on sisenenud inimeksistentsi pimedusse ja tühjusse, et seda täita oma valgusega“.

Muutustest tuleneva ebakindluse vähendamiseks on aga võimalik lisaks kõndida nende põhjuste uurimise teed. Kirik&Teoloogia toimetus on tundmaõppimist, reflekteerimist ja läbitunnetamist ikka pidanud usu ja uskumise osaks ning soovib seda teha jätkuvalt. Ajaloolise Ajakirja viimane number on pühendatud ateismi uurimisele Eestis ja sellest kirjutavad arvamusloo vormis erinumbri koostajad, Tartu Ülikooli Raamatukogu vanemteadur Meelis Friedenthal ning usuteaduskonna teadur Atko Remmel. Kui nõukogude ajal uuriti ülikriitiliselt religiooni ja religioossust ateismile pühendatud kogumikes, siis nüüd on saabunud aeg, kus võime palju vabamalt ja asjakohasemalt uurida kriitiliselt religiooni, aga hoopis uues valguses ka ateismi.

Tänases Kirik&Teoloogia jõulunumbris jätkub Siiri Miku kirjutatud artikkel Kaide Rätsepast, mõnevõrra unustuse hõlma vajunud eesti teoloogist, kes on muu hulgas õppinud ka Oxfordis. Ta kinkis meile rikkaliku teaduspärandi, mille unustamine oleks teenimatu. Siiri Miku artikli teisele osale on seepärast lisatud ka Kaide Rätsepa bibliograafia, mida Kirik&Teoloogia kolleegium peab tänase numbri pärliks.

Rahulikku ja lootusrikast Kristuse sünni püha soovib Kirik&Teoloogia toimetus.

Tänases numbris:

Siiri Mikk, Otsides varjatud tarkust. Oxfordi haridusega Eesti usuteadlane Kaide Rätsep, 2. osa (koos bibliograafiaga).

Meelis Friedenthal, Atko Remmel, Järjekordseid lisandusi religiooni ja ateismi ajaloole Eestis.

Jaan Lahe, Miks me süütame küünlad? Kõne pühaks jõuluõhtuks.

Martin Hein, Ta tuleb meie juurde ja meie keskele (Js 40:1–10).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vt ka 2011.–2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.