Infokanali G2W vahendatud uudistest Venemaal toimuva kohta väärib esiletõstmist esiteks uudis 24. septembril riigiduuma parteiülese saadikugrupi esitatud seaduseelnõu kohta, mida kaks päeva hiljem ka duumas arutati. Eelnõu näeb ette karistuste karmistamist usuliste tunnete haavamise ja sakraalehitiste ning -esemete rüvetamise eest. Karmistamise all mõeldakse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid trahve ning kuni viieaastaseid vanglakaristusi. Islami vaimulike mõrvad ning Pussy Rioti kaasus on olnud sealjuures otseseks ajendiks. Arutelu kaldus ettepanekuid pooldama, ent neid ei täpsustatud.

Moskva patriarhaadi sünodaalne informatsiooniosakond on oma seisukohavõtus (vt siit) aga pooldanud arvamusvabadusega ning religioonide ja maailmvaadete vahelise dialoogiga kaasnevat teoloogilise kritiseerimise võimalust ning teatas, et Vene õigeusu kirik ei soovi riiklikult kaitstud usulise tõe monopoli. Samas väljendatakse otsustavalt veendumust, et kriitika usuliste veendumuste või nende puudumise aadressil ei tohiks kedagi solvata ega midagi kahjustada. „Karistusseadustiku karmistamine üksi ei aita, otsustav on haridus, kasvatus ja hinge harimine respekti vaimus usuliste arusaamade suhtes,“ öeldakse dokumendis.

Teine G2W vahendatud uudis puudutab õigeusu preestrite poliitilistes ametites tegutsemist, mida Vene Õigeusu Kiriku 2. oktoobri sinod lubas erakorralistel juhtudel. Tingimuseks on igal üksikul juhul kirikuvalitsuse nõusolek ning vajadus kiriku kaitsmiseks „skismaatiliste või teiseusuliste jõudude“ eest. Parteide liikmeteks ei tohi preestrid siiski astuda.

Seni pole kirik soosinud preestrite – isegi selliste, kes aktiivselt oma ametis ei tegutse – osalemist valimistel ei kandideerides ega vaatlejatena. Detsembris 2011 olid mitu preestrit avalikustanud manipulatsioone hääletussedelite lugemisel. Asjatundjate arvates võib vene õigeusu preestrite sekkumine poliitikasse tulla kõne alla eriti poliitiliselt ja kirikutevaheliste suhete poolest pingestatud Ukrainas.

Poliitilistes ametites kaasalöömise erandlikkust rõhutab patriarh Kirilli sõnavõtt ühel Moskva ülikooli rahvusvahelisel konverentsil Vene riikluse teemal. Selles pidas ta oluliseks riigi ja kiriku lahutatust Venemaal ning põhimõtet, et kirik ei pea ega saa üle võtta riigi ülesandeid ega loobuda hingehoidlikkust vastutusest oma liikmete ees. Usklikud peavad täitma kodanikukohust oma kristlikust südametunnistusest lähtuvalt ning nad tehku koostööd teiste religioossete veendumuste esindajatega õigluse ja rahu nimel.

Kolmas uudis on ajendatud patriarh Kirilli avaldusest 3. novembril riiklikus televisioonis, milles ta kutsus rahvuskaaslasi üles rajama vennalikke suhteid Poolaga. Ta soovitas jätta selja taha negatiivsed emotsioonid kahe rahva suhetes ning kaitsma kristlikke väärtusi kaasaegses Euroopas. Vene-Poola suhted on teadagi olnud keerulised kuni viimase ajani. Patriarhi avalduse teeb eriliseks ajastus, sest äsja oli alla kirjutatud Vene ja Poola õigeusklike ning katoliiklaste lepitusdeklaratsioon ning Kirilli avaldusele järgnevat päeva, 4. novembrit, tähistatakse alates 2005. aastast Venemaal „rahvaühtsusepäevana“. Just käesoleva aasta 4. novembril möödus 400 aastat päevast, mil Moskva vabastati poola-leedu vallutajatest.

Allikas: G2W.