Elke Strauchenbuch, kes on Saksamaal tuntud oma laiemale lugejaskonnale mõeldud reformatsioonilooliste teostega, jutustab raamatus „Lutheri jõulud“ (Luthers Weihnachten, Leipzig: Evangelische Verlagsanstalt, 2011) jõulutavadest, mis said reformatsiooniajal alguse ning rõõmustavad inimesi tänaseni.

Enne 16. sajandi reformatsiooni tehti Saksamaal lastele jõulukingitusi püha Nikolause päeval ehk nigulapäeval (6. detsember), mitte jõuluõhtul. Mõnedel maadel on see nõnda tänaseni. Luther seevastu rõhutas Nikolause päeva asemel jõulupüha kui Kristuse-püha tähtsust. Lähtudes sellest, et jõululapsuke sõimes on Jumala kingitus maailmale, pidas Luther jõuluõhtu kingitusetoojaks Kristus-lapsukest ennast.

Nõnda pani Luther Saksamaal aluse jõuluõhtul kingituste tegemise tavale, mis meenutab Kristus-lapsukest, ning andis tõuke jõulude kujunemisele rõõmsateks perepühadeks. Traditsioon kujunes üha tugevamaks. Ühest 19. sajandi graafilisest lehest, mis kujutab usupuhastaja Lutherit ühes oma perega hubases toas jõulupuu ümber, sai suisa saksa jõulutraditsioonide sümbol.

Luther ise siiski ei piirdunud jõuluajal sellega, et teha oma lastele kingitusi üksnes jõuluõhtul. Selleks olevat vanemas eas abiellunud mehel liiga pehme süda. Nii tegi ta jõuluajal oma lastele kingitusi koguni kolmel korral – Nikolause päeval, jõuluõhtul ja uusaastal.

www.ekd.de, www.eva-leipzig.de