Foto: Urmas Nõmmik
Jõulude ootuses tunneme aega eriti intensiivselt. Lapsed loevad kannatamatult päevi, vanemad kurdavad ettevalmistuste saginas päevade kiire möödumise üle. Ka ruum meie ümber täitub erilise kõla, lõhna ja valgusega. Loodus maalib kohati silme ette koduhõngulise sinimustvalge. Advendi- ja jõuluaeg on aga viimselt rõõmsa veendumuse allikas: meie aeg ja meie ruum on Jumala kätes (vrd Ps 31:16).
Populaarteaduslik kultuuriajakiri Kirik & Teoloogia alustas ilmumist 2011. aasta neljandal advendipühapäeval (18.12.2011) ning sellest täitub üks aasta. Uus number ilmub igal reedel ja tänaseks oleme jõudnud 53. numbrini. See on olnud tore ja viljakas aeg! Tänase sünnipäevanumbriga heidame pilgu ajakirja käekäigule ning täname südamest kõiki kaasautoreid ja lugejaid. Pidupäevalise kokkuvõttena leiab numbrist koondsisukorra ja autoriregistri, mis peaksid hõlbustama ülevaate saamist ajakirjas ilmunust ja olema abiks mõne konkreetse teksti leidmisel.
Aeg ja ruum sisaldab nii takistusi kui võimalusi, nende vahekord võib mõnel ajahetkel olla aga keerukam kui teisel – seda ka teoloogia ja teoloogi jaoks. Eestis ei ole olnud palju inimesi, kes on uurinud varakristlikku kirjandust. Üks neist oli teoloog Kaide Rätsep, kelle erihuviks olid Uue Testamendi apokrüüfid, eriti Tooma nimega seotud kirjandus (Tooma teod, Tooma evangeelium). Ta oli Uku Masingu oluline õpilane, jäi oma tuntuselt aga õpetaja varju. Rätsep väärib tähelepanu ka seetõttu, et ta on üks väheseid eestlasi, kes on õppinud Oxfordi ülikoolis. Tutvus Masinguga ja õpingud Inglismaal mõjutasid tugevasti Rätsepa teadustööd, aga ka teda kui isiksust. Siiri Miku artikkel, mille aluseks on EELK Usuteaduse Instituudis kaitstud ja silmapaistvalt tugevaks hinnatud bakalaureusetöö, annab ülevaate Rätsepa elust ja teadustööst.
Aeg ja ruum nõuavad vastutustundlikku kujundamist. Kohila Baptistikoguduse diakoniss Helle Liht kirjutab oma arvamusloos ÜRO säästva arengu konverentsist Rio+20. Arutledes keskkonnakaitse hetkeseisu, tippkohtumise deklaratsiooni ning ühe selle põhimõiste „integratsioon“ üle, avab ta Jürgen Moltmanni teoloogia najal integratsioonimõiste teoloogilisi ja eetilisi süvadimensioone: säästvat arengut ehk „terviklikke ja integreeritud lahendusi“ (Rio+20) peaks mõistma trinitaarse, jumaliku integratsiooni horisondil.
Ka tänane jutlus osutab sellele, et me peame hindama oma aega ja ruumi realistlikult, ilma ilustamiseta. Kas meie aeg ja ruum on täidetud kurjusega? Või vabaduse ja armastusega? Valga praostkonna vikaardiakon Kaido Metsoja viitab oma kolmanda advendi jutluses enesepettuse magusale viljale, sõnastab aga ühtlasi: „Jeesus on rõõmusõnum neile, kes ootavad päästet, ootavad lunastust ja temast ei pahandu“.
Head lugemist!
Tänases numbris:
Siiri Mikk, Otsides varjatud tarkust. Oxfordi haridusega Eesti usuteadlane Kaide Rätsep, 1. osa.
Helle Liht, Integratsioonist Rio+20 tulemuste kontekstis.
Kaido Metsoja, Õnnis on, kes iganes minust ei pahandu! (Mt 11:2–6).
Aasta koos Kirik & Teoloogiaga – ajakirja sünnipäev.
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vt ka 2011.-2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
