„Issand, nüüd Sa lased oma sulase lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud Sinu päästmist“ (Lk 2:29-30).

26. novembril lahkus ajast igavikku EELK peapiiskop emeeritus Kuno Pajula.

Kuno Pajula sündis 11. märtsil 1924. a Lääne Virumaal Sallas. Ta õppis Väike-Maarja gümnaasiumis ning mobiliseeriti 1944. a Saksa armeesse. Juba samal aastal sai temast sõjavang. 1947. a vabanes Pajula vangistusest. 1949. a asus ta tööle Illuka koguduse jutlustajana ja alustas samaaegselt õpinguid EELK Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis. Illuka koguduses töötas ta 1949. a. Järgmisel aastal ordineeriti Pajula aseõpetajaks. 1950. a oli ta Iisaku koguduse, 1950–1954 Kursi koguduse ja 1954–1957 taas Iisaku koguduse õpetaja ning 1958–1987 Tallinna Jaani koguduse I pihtkonna õpetaja. Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni lõpetas Pajula 1959. a ning 1960–1961 täiendas ta ennast Göttingeni ülikoolis, keskendudes seal eriti Uue Testamendi teadusele. 1972–1974 oli Pajula Tallinna praostkonna abipraost, 1974–1976 Tallinna praostkonna praosti kohusetäitja ning 1986–1987 Tallinna praostkonna praost. 1978–1987 oli Pajula konsistooriumi assessor. 1987. a ordineeriti Pajula EELK peapiiskopiks, kelleks ta jäi kuni oma siirdumiseni emerituuri 1994. a.

Kuno Pajula oli kirikukogu liige, agendakomisjoni ja välissuhete nõukogu liige. 1983–1992 oli ta Kirikute Maailmanõukogu keskkomitee liige ning 1989–1993 Eesti Kirikute Nõukogu president. Talle on antud mitmeid autasusid, sealhulgas EELK teeneteristi I järk (2006), elutööpreemia (2009) ja kaitseväe eriteenete rist (2004). Veel emerituuris olleski asendas Kuno Pajula oma ametivendi ja -õdesid. Püsivalt abistas ta Tallinna Piiskoplikus Toomkoguduses, mille „diakoniks“ ta end naljatlevalt nimetada armastas. Kuno Pajula jääb oma ametikaaslaste mälestustesse kui erakordselt aval, sõbralik ja abivalmis inimene, kellel oli hästi arenenud huumorimeel. Ajakirja Kirik & Teoloogia toimetus ühineb leinas Kuno Pajula lähedaste ning kogu Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga.

Kuno Pajula matusetalitus toimub neljapäeval, 6. detsembril kell 11 Piiskoplikus Toomkirikus ja ta maetakse Rahumäe kalmistule.