3.–10. septembril toimus Tallinnas Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kiriku partner-kirikute naisteoloogide rahvus-vaheline konsultatsioon, kus osales üle 20 naisteoloogi, -vaimuliku ja koguduse töötegija viiest erinevast riigist: Indiast, Namiibiast, Lõuna-Aafrika Vaba-riigist, Saksamaalt ja Eestist. Kurhessen-Waldecki kiriku partnerkirikute naisteoloogid kohtuvad korra nelja aasta jooksul ja seekord oli konsultatsiooni võõrustajaks Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

Konsulteeriti ühiskonnas ja kirikus toimuvate muutuste põhjustatud väljakutsete üle. Teema valikul sai otsustavaks seekordse konsultatsiooni toimumispaik Eesti, kus viimaste aastakümnete jooksul on toimunud murrangulisi muudatusi nii ühiskondlikus kui kiriklikus elus. Milliste muutustega Eesti ühiskond ja kirik silmitsi seisavad, tutvustasid osavõtjatele erinevatest vaatenurkadest prof dr Anne Kull (TÜ), mag Katri Lamesoo (TÜ), Ilvi Jõe-Cannon (Eesti Naisuurimis- ja Teabekeskus) ja Arho Tuhkru (EELK). Samuti oli iga delegatsioon valmistanud ette ülevaate oma maa ja kiriku ees seisvatest väljakutsetest.

Konsultatsioon, mis sisaldas lisaks ettekannetele ka koguduste külastusi ning tutvumist üksteise tavade ja kommetega, lõppes ühispöördumise koostamisega osalenud kirikute juhtkondadele.

Pöördumises leidsid osalejad, et muutustega toimetulemiseks ja nendele adekvaatselt reageerimiseks tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata haridusele, ka usulisele haridusele, ning selle kättesaadavusele. Vähetähtis ei ole ka täiendusõpe vaimulikele ja kiriku töötegijatele, kes vajavad „vaimulikku nõustamist ja koolitust, et tulla toime kiirete muutustega kirikus ja ühiskonnas“.

Delegaadid leidsid ka, et kiriku sõnum muutuste keskel peaks arvestama inimeste elureaalsuse ja küsimustega ning valima sõnumi edastamiseks keele, mis oleks kaasaja inimesele tähenduslik ja mõistetav, ning peegeldama „Jumala armastust oma rahva vastu“.

Kasvavaks väljakutseks kõikidele kirikutele on ka vaesus ja perekonnastruktuuride muutus. Pöördumine kutsub kirikuid üles seisma vastu ebaõiglusele ühiskonnas ja kandma kristlikke väärtusi olukorras, kus paljud traditsioonid ühiskonnas on kadumas. Traditsioonide hoidmise kõrval on aga sama oluline „reageerida muutustele perekonnastruktuuris ja pakkuda vajadusel nõustamist, tugevdada perekondlikke sidemeid, edendada võrdõiguslikkust perekondlikes suhetes ning aidata kaasa kogukondade ning võrgustike tekkimisele, kus inimesed kogeksid osadust ja vastastikust hoolimist“.