Arhiiv

Usaldada ennast viljalõikuse lumma (nr 35/ 10.8.2012)

Foto: Urmas Nõmmik

 

Augustikuus saame nautida suurimat imet, mida loodus pakub: vilju. Võime olla rõõmsad, et meil on, mida aedadest ja põldudelt korjata. Kui mõni vili on kehvake, siis on jälle mõni teine lopsakas. Peaasi on mitte kurta ja lõigata seda, mida Jumal on meile võimaldanud. Mure olgu homse kanda, täna võtkem, mis meile on antud.

Lõikuse aeg on olnud erilisel kohal vanas Iisraeliski. Sealgi elasid ju inimesed, kes vajasid toitu ja tunnistasid Jumalat, kellelt nad head saaki ja elus püsimist ootasid. Vana Testamendi prohvetluses kuuluvad külv ja lõikus ning nendega seotud nähtused populaarseimate võrdpiltide hulka. Et aga meil on nende piltide mõistmisega mõnikord raskusi või me ei suuda näha neid nende kontekstis või et üleüldse on prohvetikirjanduse uurimine paljude muutuste ja küsimuste kütkeis, seepärast pakume Kirik & Teoloogia lugejaile toimetuskolleegiumi liikme Urmas Nõmmiku artiklit prohvetikirjanduse uurimise kaasaegsetest probleemidest ühes hermeneutiliste mõtisklustega.

Omamoodi vilju lõikab tänases arvamusloos Janek Mäggi, kes on Eesti meedias vast küllalt tuntud, ent kelle arvamusloo puhul rõõmustab meid eriti ka tema arvamus kristlasena. Ta vaeb Eesti kirikut ja rõõmustab paljudele võib-olla ootamatultki viljade üle, mida see kannab. Tõepoolest, kiriku elu ja olu Eestis viimase 25 aasta jooksul ei pea mõistma allakäigu ja kahanemisena, nagu tihti tehakse, vaid võib tõsiselt võtta ka selle usutervust ja potentsiaali.

Eesti Kirikute Nõukogus töötav EELK vaimulik Kaisa Kirikal arutleb tänases jutluses igihalja kristliku teema üle: kaduvate ja kadumatute aarete üle inimese elus. „Inimese väärtus ei sõltu ainult kõrgest positsioonist ühiskonnas ega sellestki, kui palju materiaalsust on juba kogutud; ei sõltu ka eluraskuste hulgast, nende rohkusest või vähesusest,“ kirjutab ta ning jõuab järeldusele, et vaatamata kannatusele, mida enese mina salgamine võib kaasa tuua, võime olla kartmatud, andes oma elu Jumala õnnistavaisse kätesse.

Nõnda võime usaldada ennast viljalõikuse lumma ja olla rahul, et Jumal on meid nii õnnistanud. Usaldada lumma, ent teada, et see vili on vaid hõrk värelus selle kõrval, mis ootab igaveses elus …

 

Tänases numbris:

Urmas Nõmmik, Vana Testamendi prohvetlusest kaasaegse uurimise taustal.

Janek Mäggi, Usuterve Eesti kirik.

Kaisa Kirikal, Kaduvad ja kadumatud aarded (Mt 16:24–27).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English