Foto: Evelyn Nõmmik
On hilissuvi. Eestimaal on asutud vilja koristama ja talveks söögi- ning söödavaru varuma. Avaratel väljadel võib kohata omapäraseid vaateid ja mustreid. Suur hulk põhupalle näiteks tekitab mõtteid inimkonnast või miks mitte ka kirikust, milles on palju liikmeid, ühesuguseid, ja samas nii erinevaid. Liikmed on ühel ja samal väljal, neid ühendab nii palju, aga erinevus sunnib ometi tegema hulga tööd, nii otseses kui ülekantud tähenduses, enda ja teistega, et ühine eksistents oleks talutav, ja rohkemgi: edasiviiv.
Uus Kirik & Teoloogia number rõõmustab lugejat tavalisest suurema hulga arvamuslugude ja uudistega, lisaks artikkel ja jutlus, nagu tavaliselt. Üle pika aja on Kirik & Teoloogia toimetusel rõõm pakkuda lugemiseks tõlkeartiklit. Lucinda Coleman on Austraalia koreograaf ja tantsija, kes on töötanud tantsu koordinaatorina Gateway baptistikirikus Brisbane’is ning kirjutanud ülevaate tantsu ajaloost kiriklikus kontekstis. Selliseid lühikäsitlusi on vähe ning oleme tänulikud TLÜ tantsuajaloo lektorile Heili Einastole, et ta artikli eesti keelde ja meie ajakirja vahendas ning seda märkustega täiendas. Loodame artikliga rõhutada, et tants olulise eneseväljenduse viisina on ajast aega kuulunud ka Jumala ja inimese vahelisse suhtlemisse. Ja mitte ainult: tants, nagu laulminegi, ühendab inimesi ja koguduse liikmeid hinge haaraval viisil.
Ajaloolane Ursula Vent küsib ajaloolises mõtiskluses, kas kirikul on lootust. Küsimus on tuttav vist pea kõigile kiriku liikmeile ja isegi paljudele kirikust väljaspool olijaile. Vent pakub mõtiskluste taustaks diakroonset perspektiivi, mis on ühtviisi lohutav ja ärevakstegev. Igal ajastul on oma väljakutsed. Meie asi on väljakutseid mõista ja kogu meie eripärasuses neile vastata.
Teises arvamusloos, mis pärineb Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liikme Johann-Christian Põderi sulest, sõnastatakse konsentreeritult demokraatia olemust ja suhet kirikuga. Demokraatia olemus ja saatus on muutunud kogu Eestis ja kirikus oluliseks arutlusobjektiks. Kirik & Teoloogia toimetus loodab arvamuslooga meelde tuletada, et ka demokraatiat käsitledes ei tohi me unustada ajaloolist perspektiivi, võrdsete võimaluste aspekti, eelkõige aga vastutust kaasinimes(t)e ja ühiskonna ees, millele demokraatia vaieldamatult üles kutsub.
Vastutust ehk inimlikkust ja inimliku suhtumise tähtsust jumaliku sõna valguses rõhutab ka EELK Viljandi praost Marko Tiitus. Jutlus, mis sobib suurepäraselt hiljutise taasiseseisvumispäeva ja praeguse taasiseseisvuse konteksti, tuletab vastavalt tsiteeritud Leelo Tungla luuleridadele meelde inimlikkuse, oma peaga mõtlemise ja headuse tähtsust. Need igavikulised väärtused kuuluvad lahutamatult kristlikkusse kuulutusse.
Häid mõtteid ja tegemisi hilissuvistel väljadel!
Tänases numbris:
Lucinda Colemann, Ülista Jumalat tantsus.
Ursula Vent, Kas kirikul on veel lootust? Ajalooline mõtisklus.
Johann-Christian Põder, Demokraatia hoidmisest.
Marko Tiitus, Kõige tähtsam elu kestel kõigi jaoks on inimlikkus (Rm 12:2, Mt 3:1–2).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
