Kardinal Lehmann (keskel), piiskop Hein (paremal) ja modereaator ajakirjanik Uwe Michelsen (foto: medio.tv/Schauderna)

22. juunil toimus Schmalkaldeni püha Georgi evangeelses kirikus Schmalkaldeni artiklite* 475. aastapäeva puhul artiklitele pühendatud sümpoosium, mille peakõnelejateks oli Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kiriku piiskop dr Martin Hein ja kardinal Karl Lehmann. Üritus, mida oli reklaamitud „vaidluskõnelusena“, kujunes põnevaks oikumeeniliseks dialoogiks kahe kirikujuhi vahel, mida kuulas kirikutäis rahvast.

Eriti huvitavaks kujunes kõneluse lõpp, kus moderaator küsis piiskop Heini käest, mida ta täna teeks, kui ta oleks paavst. Hein vastas: „Kui ma oleksin homme paavst, siis loeksin ma esmalt veelkord Lutherit. Sest ta on kõige teravam ametikriitik. Ja ma kutsuksin kokku üleilmse kirikukogu, kuhu on teretulnud kõik kristlased olenemata konfessioonist ja kus poodiumil ei istu ainult paavst, vaid ka teiste kristlike kirikute esindajad. Sellisel kirikukogul oleks siis diskussiooniküsimuseks: mis on kristlase ülesanne maailmas, kus on palju inimesi, kes ei usu Jumalasse?“

Kardinal Lehmann toonitas, et suurte kristlike kirikute suhtetes ei ole võimalik viimase kuue aastakümne vältel toimunud kõnelustes saavutatut ignoreerida, isegi kui möödunud aastal toimunud paavsti Saksamaa-külastuse järel tuli ette mõningaid irritatsioone. „Oikumeenias peab alati võitlema,“ ütles Lehmann. Enne paavst Benediktus XVI Saksamaa-visiiti olid ootused konkreetsete sammude osas kruvitud tohutult kõrgele. Ka paavst ise oli selle survega tugevasti kaasa läinud.

Lisaks olevat pärast 23. septembril 2011 Erfurdi augustiinlaste kloostris toimunud kohtumist esinenud paavsti ja evangeelsete kirikujuhtide vahel mõistetamatuid kommunikatsioonihäireid. Evangeelsed osalejad olid tookord reageerinud kohtumisele pettumusega.

Diskussioonil Schmalkaldenis hindas piiskop Hein ka möödunud aastate oikumeeniat eduloona, millega „olid tekkinud paljud sillad üle kraavide meie vahel“. Samal ajal püsivad edasi fundamentaalsed erinevused, näiteks kiriku ametimõistmises, mida järgnevatel aastakümnetel ilmselt ei ületata, rõhutas piiskop Hein.

* Martin Lutheri poolt loodetud oikumeenilise kirikukogu tarvis koostatud kirjutis võtab lühidalt kokku kõige olulisemad kristliku usu õpetused ning käsitleb rooma-katoliku õpetusi ja praktikaid, mida evangeelne-luterlik positsioon vaidlustab. Tekst kujunes osaks Konkordiaraamatust (Liber Concordiae), kuhu on kogutud 16. sajandi luterliku reformatsiooni usutunnistuskirjad. Nii kuuluvad Schmalkaldeni artiklid ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku põhikirjas loetletud tekstide hulka, mis juhatavad Piibli asjakohasele mõistmisele.

Allikas: Pressestelle Evangelischer Kirche Kurhessen-Waldeck