6.–7. juunini toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline konverents, mis käsitleb religiooni ning kiriku rolli Venemaa ja tema naaberriikide sise- ning välispoliitikas.

Kahe päeva jooksul esinevad ettekannetega 18 ühiskonnateadlast Venemaalt, USAst ning Euroopast, nende hulgas Viacheslav Karpov, sotsioloogiaprofessor Lääne-Michigani ülikoolist, Kesk-Euroopa ülikooli professor Irina Papkova ning Alexander Verkhovsky, Moskva info- ja analüüsikeskuse SOVA direktor. Vaatluse all on religiooni ning kiriku roll Venemaa ja tema naaberriikide sise- ning välispoliitikas. Mitmed ettekanded käsitlevad usuvabaduse, usulise mitmekesisuse ja sallivusega seotud küsimusi ning religioosset äärmuslust.

Konverentsi üks peaesinejatest, Moskvas asuva info- ja analüüsikeskuse SOVA direktor Aleksander Verkhovsky ütleb, et Medvedev püüdis viimastel aastatel riiki ja kirikut omavahel lähendada, viies koolidesse religiooni ja eetika põhialuste õpetuse, sõjaväes seati sisse kaplaniamet ning ametlikes sõnavõttudes hakati toetama vene õigeusku.

„Sellisele arengule seisab vastu Venemaa sekulariseerunud ühiskond ning iseäranis riigibürokraatia. Viimase kuue kuu jooksul kasvanud protestiliikumisest on ilmselgelt näha, et usuühendused puutuvad poliitikaga vähe kokku, aga siiski peetakse neid opositsiooni hulgas nende konservatiivsete väärtuste pärast automaatselt osaks valitsuse repressiivaparaadist,“ ütleb Verkhovsky.

Tema sõnul on viimase kolme-nelja aasta jooksul äärmusluse-vastase seadusandluse ebakohane rakendamine muutunud kõige tõsisemaks südametunnistusvabaduse ohuks Venemaal, hõlmates nüüd juba ka mõõdukaid ja mittepoliitilisi organisatsioone – kohtuistungitel tõestatakse kohtualuste süüd meetoditega, mis hirmutavad ka vene õigeusu kirikut ennast. „Kõige kirglikum arutelu keerleb hetkel punk-rock bändi Pussy Riot ümber. Vene õigeusu kirik on võtmas suurt riski, kuna kaalul on tema jaoks oluline ressurss – sügav austus kiriku kui kõige tähtsama traditsioonilise institutsiooni suhtes. Sellises olukorras saab vene õigeusu kirik vaevalt midagi võita. Tema kaotuste ulatus sõltub poliitilise olukorra üldisest arengust. Viimast aga on hetkel võimatu ette ennustada,“ arvab Verkhovsky.

Konverents „Religioon ja poliitika Venemaal: siseriiklikud ja rahvusvahelised aspektid“ korraldab TÜ Euroopa Liidu–Venemaa uuringute keskus CEURUS ja see toimub 6.–7. juunini TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna hoones Toomemäel (Lossi 36-214). Kõik on oodatud kuulama!

Rohkem infot: http://ceurus.ut.ee

Lisainfo: Siiri Maimets, TÜ Balti õpingute keskuse koordinaator, tel 737 5199, siiri.maimets@ut.ee

Allikas: Tartu Ülikooli pressiteade.