Foto: Kerstin Kask

Oleme nelipühi lävel, oleme kiriku sünnipäeva lävel. Kaks iseloomustavad apostlite tunnistuse kohaselt nelipühi kõige rohkem: Püha Vaim ja keeltega rääkimine. Mõlemad ühendavad kirikut, sest Püha Vaimu läbi on erinevate inimeste ühendusest saanud kirik ja keeltega rääkimine on vabastanud inimesed Paabeli torni needusest. Aga paradoksaalsel kombel on Püha Vaim ja eri keeltes rääkimine läbi aegade ka inimesi lahutanud. Püha Vaimu ja tema rolli on mõistetud erinevalt, juba varases kirikuloos. Eri keeltes on Vaimust räägitud ja räägitakse erinevalt. Erinevates teoloogiates on Pühal Vaimul erinev kaal.

Tänane Kirik&Teoloogia number tahab jätta Pühast Vaimust rääkimiseks ruumi ja laseb jutlustada kahel EELK õpetajal, Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse õpetajal Tiina Klementil ja Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetajal Urmas Pettil. Klement kirjutab: „Kes igatseb, et Püha Vaim teda puudutaks, peab seisatama kauemaks kui hetkeks ja avatud südamega ütlema nii, nagu seda tegi kord Maarja: „Issand, ma olen siin.““ Petti tõdeb: „Nagu ütleks ta [Jeesus]: kui teil on usk, ehk osadus Jumalaga Vaimus, kui te püsite minu sõnas, mis ei tähenda tardumust, vaid avatust Pühale Vaimule ja suutlikust kohaneda, siis on teil ka rahu, mis pole sellest maailmast, siis võite olla julged.“

Püha Vaim vajab eriliselt palju ruumi rääkimiseks ja tõlgendamiseks. Ruumi vajab ka Püha Kiri, mis kristliku kiriku Jumalast rääkimise ehk teoloogia aluseks. Tartu Ülikooli usuteaduskonna dotsent ja Kirik&Teoloogia toimetuse liige Urmas Nõmmik tuletab tänases artiklis meelde, et Piibel tõlgitakse konkreetsetest käsikirjadest, milliseid on aga palju ja millistest on keeruline ülevaadet saada. Vana Testamendi käsikirjade valiku ja staatuse küsimus on muutunud aga eriti teravaks ning seisame põhimõttelise muutuse lävel, milliste kasuks me tõlkima asudes edaspidi otsustame. Nagu Pühast Vaimust, nii on ka Pühast Kirjast vaja võimalikult ruumilist arusaama.

Kirikust ja kirikutest on läbi aegade räägitud samuti väga erinevates keeltes. Sellest ei jää puutumata ka EELK. Usuteaduse Instituudi kristliku kultuuriloo õppekavajuht ja meie toimetuskolleegiumi liige Anne Burghardt meenutab EELK härrastekirikust lahti ütlemise aega ning paneb meid mõtlema, mida õigupoolest tähendab „rahvakirik“ seoses EELK-ga. Aeg on küps teadvustada endale, kui palju eri keeltes kõnelejaid moodustab tegelikult meie rahvakiriku.

Lähenevate pühade valguses ütleme: ühendagu Püha Vaim meid kõiki usus ja osaduses kirikuna, ühendagu ta meie keeli, meie meeli, meie tegemisi!

Tänases numbris:

Urmas Nõmmik, Tants Vana Testamendi algteksti ümber.

Anne Burghardt, Härrastekirikust rahvuskirikuks?

Tiina Klement, Kristlik elu – elu Vaimus (Ap 2:1-13).

Urmas Petti, Püha Vaim: usu ja rahu allikas (Jh 14:23-27).

Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilaste lõputööde ja doktoritööde kaitsmised.

Lisaks veel täiendusi rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.