Olen tähele pannud, et teoloogiat õppinud inimesed armastavad tihti piltlikke võrdlusi. Nii olen ka ise vahel võrrelnud usundiõpetust pooleli puslega, milles on juba moodustunud pildi raamistik ja arusaadav põhiline kujutatud motiiv, kuid millest on puudu veel hulgaliselt detaile.

Veel mõned aastad tagasi arvasin üheks puuduvaks detailiks asjaolu, et õpilastel polnud võimalust oma usualaste teadmiste kõrvutamiseks teiste koolide õpilastega. Selle loomulikuks vormiks koolis oleks olümpiaad. Tõsi, olen mõelnud, et ühest küljest mulle ei meeldi tuua veel ühte võistlust meie niigi võistlevasse ühiskonda, teisalt jälle on aineolümpiaadid loomulik osa koolielust ning samm usundiõpetuse kasvamisel igati võrreldavaks aineks teiste õppeainetega. Võistlusmomendi hajutamiseks oleme pidanud oluliseks, et ülesannete lahendamise kõrval on olümpiaadil tähtsal kohal osavõtvate õpilaste arutelud koos žüriiga maailma ja Eesti religioossete probleemide üle ning et kõik osavõtjad läheks koju mitme teadmise ja kogemuse võrra rikkamana.

Usundimaailma vastu sügavamat huvi tundvatele õpilastele ongi lisamotivatsiooni pakkumiseks korraldatud alates 2009. aasta kevadest usundiõpetuse (algse nimega religiooniõpetuse) olümpiaade. Need on välja kasvanud Tartu Ülikooli Teaduse ja Religiooni Kolleegiumi korraldatud esseevõistlusest gümnasistidele ning korralduse poole pealt on kõige enam eeskuju võetud juba aastaid korraldatud filosoofiaolümpiaadidest. Üritusele on pakkunud tuge Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Praegune usundiõpetuse olümpiaad koosneb kahest voorust. Esimese vooru ülesandeks on kirjutada etteantud teemadel, millele on lisatud lühike selgitav kommentaar, religioonialane essee. Žürii, mille moodustavad peamiselt Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud, hindab neid ja valib teise vooru välja kümme paremat gümnasisti[1]. Põhikooli parimad oleme välja selgitanud esseevooru põhjal.

Teise vooru pääsenud õpilaste ülesandeks on esmalt eelvooru essee kaitsmine, seejärel lühiessee kirjutamine etteantud teemal, siis usualaste teadmiste test ning viimaks loosiga võetud usulise probleemi analüüs.

Käesoleva aasta eelvooru teemad olid järgmised:

1. MIKS ON VÕI MIKS POLE VÕIMALIK VIRTUAALNE KOGUDUS? Arvutid on saanud tänapäeva maailma lahutamatuks osaks. Inimestevaheline suhtlemine, mitmesuguste huvigruppide tegevus, rahalised toimingud, õpingud jne võivad toimuda suuresti virtuaalmaailmas. Kas võiks täielikult internetipõhisena toimida ka usuline organisatsioon?

2. VAESUS JA RIKKUS NING NENDE PÕHJENDAMINE ERI RELIGIOONIDES. On palju näiteid, kuidas vaga ja hea inimene on vaene ning põlatud. Samas on ka juhtumeid, kuidas kaasinimeste vastu ülbel ja ülekohtusel ning religiooni suhtes üleoleval inimesel läheb majanduslikult hästi. Missugune näib olevat religioonide suhtumine vaesusesse ja jõukusesse? Kuivõrd on see suhtumine välja joonistunud ühe religiooni piires? Kas eri religioonid suhtuvad vaesusesse ja rikkusse sarnaselt?

3. USULISED STEREOTÜÜBID JA NENDE ÕIGUSTAMISE VIISID. Usulised stereotüübid pole kuhugi kadunud ka tänapäeval. Nii omistatakse moslemitele sageli automaatselt ekstreemseid poliitilisi vaateid, kristlaste vaated arvatakse olevat olemuslikus konfliktis loodusteadustega, maausuliste ainuvõimaliku elukohana nähakse metsa jne. Mis võiksid olla usuliste stereotüüpide allikad ning miks on stereotüübid nii elujõulised?

4. MILLEKS RITUAALID: USUNDIMAAILMAS, ILMALIKUS ELUS, LOOMARIIGIS? Rituaalid kuuluvad vähemalt mingil määral kõikide inimeste ellu. Nii usulises kui ilmalikus sfääris võivad rituaalid seotud olla kindlate kuupäevadega kalendris, kuid ka konkreetsete sündmuste või toimingutega. Milleks on rituaalid vajalikud? Kuidas on seotud usulised ja ilmalikud rituaalid? Mil moel ja miks võivad rituaalid põhjustada konflikte? Kas rituaalide allikaid võiks otsida loomariigist?

Mõningaid näited õpilaste esseedest on võimalik ajakirjast Kirik & Teoloogia ka lugeda.

Olles olnud praeguseks juba neli korda toimunud usundiõpetuse olümpiaadidega seotud, tahaksin üheltpoolt märkida nende erinäolisust. Mõnel juhul on selge liider selgunud esimesest ülesandest alates, teisel juhul on enne viimast ülesannet võitja pretendente neli kuni viis; vahel domineerivad õpilaste vastustes kristlikud seosed, vahel on lähenemine multireligioosne jne.[2] Võin kinnitada, et olen ka ise saanud nendelt koosviibimistelt mitmeid häid mõtteid ja ideid. Järgmisel aastal tähistab usundiõpetuse olümpiaad pooljuubelit ning siis loodaksin noortelt kindlasti rohket osavõttu eelvoorus ning säravaid teoloogilisi mõtteid lõppvoorus.

Toomas Jürgenstein (1964) on Hugo Treffneri Gümnaasiumi usundiõpetuse ja filosoofia õpetaja ning EELK liige.