Foto: Urmas Nõmmik
Kes on näinud Andrei Tarkovski filmi „Ohver“, teab hinnata selles jutustatud lugu mungaõpilasest Joannist, kes iga päev kolm aastat järjest roninud ämbritäie veega mäe otsa ja kastnud üht kuivanud puud. Ühel päeval, kui ta veega kohale jõudnud, olnud puu üleni õites. „Tead sa, mõnikord mõtlen endamisi, kui iga päev samal ajal tehtaks üht ja sama asja, nagu rituaali, muutumatult, süstemaatiliselt, iga päev täpselt samal ajal, siis muutuks maailm. Midagi temas muutuks, see peakski muutuma,“ ütleb isa pojale jutu lõpetuseks.
Kannatusajal on põhjust oodata imet, surma ületamise imet. Hea on, kui põhjus kesk argielu meil ikka ja jälle meelde tuleks. Võib-olla peaksime tuletama meelde? Iga päev täpselt samal ajal? Rituaalina? Selle mõtte anname teile, lugejad, kaasa, kui asute lugema tänast kahte usundiõpetuse olümpiaadi esseed, jutlust ning artiklit.
Olümpiaadi esseed avaldame lisaks eelmisel reedel ilmunud Maria Roberta Orgi esseele ja Toomas Jürgensteini loole olümpiaadi kohta. Tänases numbris saate lugeda Hele-Maria Taimla esseed „Miks ei saa toimida virtuaalne kogudus?“ ja Marin Looritsa esseed „Milleks rituaalid usundimaailmas, ilmalikus elus, loomariigis?“ Vaevalt et lugejad pärast sellist lektüüri usuvad, et noorem põlvkond on elukauge internetipõlvkond või ei taipa rituaali tähendust.
Ent meil on põhjust mõelda seoses rituaaliga veel millestki. EELK vikaarõpetaja ja Usuteaduse Instituudi professor Randar Tasmuth kirjutab tänases jutluses: „Jeesuse imelise leivateo kui ka Tema enda sõna ülesanne [on] aidata meil mõista, et inimene ei ela ainult leivast, vaid kõigest, mis lähtub Issanda suust. Selles on nii alandus kui ka rõõmusõnum. Selleks, et me aru saaksime, et igapäevanegi leib ei pärine meilt endalt – ja et taevast pärinev leib ei lükka surma mitte ainult edasi, vaid toidab teelist igaveseks eluks.“ Nõnda saame mõtisklused rituaali üle võtta kokku tõdemusega, et avatus imele on ise ime, sest sünnib Jumala Sõna väel, mis muudab rituaali lõpetatuks.
Tartu Ülikooli usuteaduskonna lektor ja teadur ning EEKBL Kõrgema Usuteadusliku Seminari dotsent Ain Riistan jätkab oma artikli teises osas ajaloolise Jeesuse probleemi lahkamist. Kui eelmisel korral oli juttu „koledast ja laiast kraavist“ usu ja ajaloo vahel, siis tänases osas näitab ta uurimisloo valguses, et usk ja ajalugu mõjuvad vastastikku.
Head lugemist!
Tänases numbris:
Ain Riistan, Jeesus ajaloo ja usu pingeväljas, 2. osa.
Hele-Maria Taimla, Olümpiaadi essee: Miks ei saa toimida virtuaalne kogudus?
Marin Loorits, Olümpiaadi essee: Milleks rituaalid: usundimaailmas, ilmalikus elus, loomariigis?
Randar Tasmuth, Taevane leib – paasapüha jutlus (Jh 6,30–35).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
