Foto: Evelyn Nõmmik

Johannese evangeeliumi alguses lõhestab valgus pimeduse ja Sõna saab lihaks. Me oleme Teda oodanud ja me oleme Tema ära oodanud. Meid ootab nüüd uus algus ja meid ootab lootus. Päevad lähevad pikemaks ja hing saab kirkamaks.

Veebiajakirja Kirik & Teoloogia värskete lugude hulgas on kolm vaadet jõuluimele. Marko Tiitus kirjutab, et „Jumal tuleb jõululapsena siia maailma, et tuletada meile meelde, kes me oleme ja kelleks me saada võiksime.“ Thomas-Andreas Põder lisab: „See ime – jõuluime – on avalik! Selle üle saab imestada: imestades mõista ning mõistes imestada. Mida rohkem me seda mõistame, seda imestusväärsem see on.“ Ja Jaan Lahe arutleb: „Jõuluevangeelium ütleb meile, et meie olemasolul on mõte, mis ulatub sügavamale elu pealispinnast ja on suurem, kui mõte, mille me ise oma elule anname.“ Laske end nendest lugudest kanda ja võtke jõulupühil aega endale ja lähedastele!

Aga jõuluevangeelium tähendab ka, et Kristusest on saanud alguse kirik. Ja kirikul on lisaks evangeeliumi kuulutamisele ka ülesanne evangeeliumi meie kaasaegsetele seletada. Meie seekordne peaartikkel pärineb Heidelbergi ülikooli emeriitprofessorilt Wilfried Härlelt: see alustab esimeses osas vastamist küsimustele, kuidas tänapäeval mõista, kuulutada ja uskuda õigeksmõistu, mis on reformatoorse, täpsemalt: luterliku vagaduse, kuulutuse ja teoloogia kese. Kiriku ja teoloogia vahekorra mõtestamist jätkab oma dogmaatilise arutelu teises osas aga Thomas-Andreas Põder. Head lugemist!

Tänases numbris:

Wilfried Härle, Õigeksmõist täna (1. osa).

Thomas-Andreas Põder, Kirik ja teoloogia: dogmaatiline arutlus (2. osa).

Jaan Lahe, Mis on jõulude sõnum?

Marko Tiitus, Jõuluõhtu (Jh 1:12; Rm 8:14-17).

Thomas-Andreas Põder, Jõulusaladuse avalikkus – Jumala armastuse valgus (Lk 2:1-20).

Lisaks täiendused rubriiki “Uudised ja oikumeenia”.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.